Avalehele
 

Urtikaaria (nõgestõbi)

Urtikaaria haiguspilt ja esinemissagedus
Urtikaaria tekkemehhanismid
Urtikaaria ja angioödeemi põhjused
Urtikaaria kulg
Uuringud
Urtikaaria ravi ja üldised nõuanded

Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad nahale piirdunud turselised, nahapinnast kõrgemad alad e. kublad.

Milline urtikaaria välja näeb?

Kublad tekivad järsku. Nad võivad paikneda igal kehaosal, olla erineva suuruse ja kujuga - ovaalsed, ümarad, ringjad või maakaart meenutavad, värvuselt punased või valkjad, sageli ümbritsetud punetava äärisega. Iseloomulik on tugev sügelemine.
Kuplade läbimõõt võib ulatuda mõnest millimeetrist paarikümne sentimeetrini. Nad võivad püsida mõnest minutist mitmete tundideni.

Urtikaaria Urtikaaria

Vaata fotot
Urtikaaria kaelal

Kaasuda võivad ka üldnähud – peavalu, liigeste valulikkus, hääle kähedus, kiirenenud hingamine, õhupuudustunne, iiveldus, oksendamine, kõhuvalud ja -lahtisus. Mõnikord võib lisanduda silmalaugude, huulte ja labakäte turse e. angioödeem.

Angioödeemi (AÖ) korral on tursest haaratud ka naha sügavamad kihid ja nahaaluskude.
Turse AÖ puhul tekib väga järsku, haarab naha, nahaaluskoe ja/või limaskestad, sagedamini huuled, silmalaud, suguelundid, harvem keele ja kõri. Turse püsib 24-72 tundi. Eluohtlik võib olla seede - ja hingamissüsteemi haaratusega AÖ.

Kui sage on urtikaaria?

Urtikaariat põeb elu jooksul 15-25% inimestest. 50% esineb nii urtikaaria kui angioödeem, 40% ainult urtikaaria ja 10 % ainult angioödeem.

Kuidas urtikaaria tekib?

Nuumrakkudest erinevate kemikaalide vabanemine põhjustab naha väikeste veresoonte lekkimist ja järgnevat koe turset. Neist histamiin on kõige olulisem biokeemiline mediaator urtikaaria tekkes.
Arvatakse , et neuropeptiidid vallandavad dermografismi urtikaaria ja emotsionaalse stressiga seotud urtikaaria.

Urtikaaria võib vallanduda erinevate mehhanismide kaudu:

1. Immunoloogiline e. allergiline urtikaaria
Siin on artikaaria kujunemisel haaratud immuunsüsteem, olles klassikaliselt vahendatud IgE antikehade kaudu.

2. Mitteimmunoloogiline e. mitteallergiline urtikaaria
Immuunsüsteem urtikaaria kujunemisel ei ole haaratud. Löövet võivad esile kutsuda ained, mis otse nuumrakkudest histamiini vabastavad või mõjutavad arahidoonhappe ainevahetust, näit. röntgeni kontrastained, opiaadid, aspiriin jt. valuvaigistid, ka bensoaadid(toidukonservandid)

3. Kombineeritud mehhanismidel põhinev urtikaaria.
Siia kuuluvad füüsikaline urtikaaria ja kontakturtikaaria (vt. hiljem).

4. Idiopaatiline e. teadmata põhjusega urtikaaria (vt. hiljem)

Urtikaaria ja angioödeemi põhjused

1. Ravimid
Ravimreaktsioonidest 25 % kulgeb urtikaariana. Mõnikord võib prob leem tekida isegi kuni 14 päeva pärast ravi lõppu. Nõgeslöövet võivad põhjustada sagedamini:

antibiootikumid - sagedamini penitsilliinirea ab., kuid samuti polümüksiin, ciprofloxatsiin, rifampitsiin, vankomütsiin
kemoterapeutikumid
valuvaigistid, palaviku alandajad (aspiriin jt.)
rasestumisvastased pillid
rahustid
vitamiinid
verepreparaadid
valku sisaldavad hormonaalsed ravimid

2. Toiduained
Toiduained on sagedamini lastel ägeda urtikaaria põhjuseks. Täiskasvanutel on nad probleemiks harva- 1-2 % juhtudel.
Konservandid ja toidulisandid on kroonilise urtikaaria põhjuseks 3-4 % juhtudel.

loomsed valgud – kala, muna, piim, juustud
köögiviljad – tomat, seller, oad, petersell
puuviljad – õun, kiivi, tsiruselised
marjad – maasikad, mustsõstrad, kirsid
maiustused – kakaotooted, pähklid
karastusjoogid
maitse- ja säilitusained
alkohol(punane vein)

3. Infektsioonid

parasitaarsed (sooleussid)
viiruslikud – B-hepatiit, herpesviirus, nn. külmetushaigused jt.
bakteriaalsed – mükoplasmad, streptokokid, helikobakter, mükobakterid jt.
seeninfektsioonid - dermatofüüdid, pärmseened

4. Sissehingatavad allergeenid

õietolm
hallitusseente eosed
loomakarvad
parfüümid jt.

5. Insektallergeenid

mesilase-, herilasemürk
kirbu, lutika, sääse jt. putukate eritised

6. Sisehaigused

verehaigused
kasvajad
kilpnäärme haigused
sidekoehaigused

7. Psühhogeensed tegurid

8. Füüsikalised faktorid

mehhaaniline trauma
temperatuuri kõikumine, tuul, niiskus
vesi - põhjustab nn. akvageenset urtikaariat
külm - nn. külmaurtikaaria korral tekivad kublad pärast külma, naha ülessoojenemisel, eelkõige näole ja kätele. Kublad võivad tekkida ka suvel, jaheda, tuulise, niiske ilmaga. Reaktsioon võib olla eluohtlik! Näiteks külmas vees ujumisel!
Foto 1 Foto 2
kuum - põhjustab kuumaurtikaariat; harv
ultravioletkiirgus - põhjustab nn. solaarurtikaariat, tekib päikesest või solaariumi valgusest, esineb harva. Sagedamini haigestuvad naised.
kolinergiline urtikaaria – soodustab higistamine, füüsiline koormus, kuum dušš, psüühilised emotsioonid. Nahale võib tekkida sadu väikseid, väga sügelevaid kuplasid. Esineb sagedamini teismelistel ja noortel täiskasvanutel.
rõhuurtikaaria – tugevast survest nahale, nt. taldade all pärast käimist, tuharatel peale pikaajalist istumist. Turselised valulikud alad püsivad 6-48 t.
dermografismiurtikaaria – nn. nahale „kirjutamise“ järgselt. Naha sügamis-, riiete hõõrdumiskohtadele, ka sooja dušši all pestes, tekivad juttidena väga sügelevad kublad. Soodustab närvipinge ja ärritus. Probleem võib ilmneda igas eas, tavaliselt tekib järsku, ilma eelneva põhjuseta, võib püsida kuid ja aastaid.

Urtikaaria

vibratsioon - põhjustab vibratsiooniurtikaariat

9. Kontakt mitmesuguste ainetega - nn. kontakturtikaaria
Kontakturtikaaria vormi esineb harva, see võib olla nii allergiline kui mitteallergiline. Kublad tekivad aine ja naha kokkupuute kohale, tavaliselt kätele, suu ümbrusesse.

Põhjuseks on sagedamini:

kosmeetikavahendid
taimed
loomade karvad
toiduained (kala, küüslauk, sibul, tomat)
säilitus- ja värvained
paiksed ravimid
kummikindad

Urtikaaria kulg

Enamasti on urtikaaria lühiajalise kestusega ja iseparanev haigus, kuid krooniliseks muutudes põhjustab tõsiseid probleeme nii patsiendile kui arstile.

1. Äge urtikaaria
kestus < 6 nädala, esineb sagedamini lastel ja noortel täiskasvanutel

2. Krooniline urtikaaria
kestus > 6 nädala, esineb sagedamini täiskasvanutel, rohkem naistel kui meestel (2-4:1) Haigus võib kesta kuid ja aastaid.

Krooniline idiopaatiline urtikaaria (KIU)

>6 nädala kestnud urtikaaria, mille põhjust ei leita.

NB! 80-90% urtikaariast on KIU
põeb 0,1 – 3% elanikkonnast
20% püsivad sümptomid > 20 aasta
50% on terved 1 aasta pärast.

Tavaliselt on vallandavad mehhanismid mitteallergilised, sagedamini aspiriin jt. valuvaigistid. Tihti kaasub füüsikaline urtikaaria. Probleem esineb rohkem keskealistel naistel.

Uuringud

Kõik urtikaariaga haiged ei vaja uuringuid.
Milliseid uuringuid täpselt määrata, otsustab arst sõltuvalt haige kaebustest ja urtikaaria vormist.

Uuringud on näidustatud kroonilise urtikaaria haigetel, kui haigus on kestnud >6 nädala ja põhjustavat tegurit ei tea. Võimalikud uuringud on:

vere üldanalüüs, leukogramm settereaktsioon
uriin
väljaheiteanalüüs sooleparasiitidele
maksa, neerude funktsiooni biokeemilised näitajad, reumatoidfaktor
viiruste uuringud(k.a.hepatiidimarkerid)
kurgulima mikrobioloogiline uuring
immunoloogilised testid (ANA)
allergiatestid (üldIgE, spetsiifiline IgE, torketestid, komplementsüsteemi määramine, toidupäevik)

Rutiinne allergeenide testimine ei ole näidustatud.
Nahatestid võivad aidata kontakturtikaaria puhul. Torketestid võivad aidata ka toiduallergia puhul, kuid KIU korral on need mitteolulised. Komplementsüsteemi määramine on oluline angioödeemi või urtikariaalse vaskuliidi kahtlusega haigetel.

kilpnäärme uuringud (autoantikehad) - eriti naistel, kellel on perekonnas teada kilpnäärme haigusi või teisi autoimmuunhaigusi.
Urtikaaria võib esineda nii kilpnäärme liig - kui alatalitluse puhul.

seerumi krüoglobuliinid külma urtikaaria puhul
röntgen rindkerest
ultraheli uuring siseelunditest
naha histoloogiline uuring (urtikariaalse vaskuliidi kahtlusel)

Urtikaaria ravi

Kõige parem ravi on põhjuste väljaselgitamine ja kõrvaldamine.

Suukaudsed antihistamiinikumid
Suukaudsete antihistamiinikumide (AH) kasutamisega saavad enamus urtikaaria haiged leevenduse sügelusele ja taandub või väheneb kuplade teke. AH-d ei mõjuta haiguse vallandumise põhjust.
Kaasaegsed AH-d (loratadiin, desloratadiin, tsetirisiin, levotsetirisiin, ebastiin) ei tekita unisust, toime saabub kiiresti ning püsib 12-48 t. See teeb ravimi võtmise mugavaks, tavaliselt üks kord päevas.

Kui haigusnähud ei taandu ühe antihistamiinikumiga, on soovitav nõu pidada arstiga. Aidata võib annuse suurendamine, ravimi vahetamine või mitme ravimi kombineerimine.

Glükokortikosteroidid(GKS)
GKS kasutatakse lühiajaliselt väga ägedate ja laialdaste urtikariaalsete reaktsioonide puhul. Pikaajalist ravi steroididega üldjuhul ei kasutata.

Teised mittetraditsioonilised ravimid

ketotifeen (nuumrakkude stabilisaator)
psühhoterapeutikumid (amitriptülliin)
immunosupressandid (tsüklosporiin)
valgusravi – kitsa spektriga UVB või PUVA

Üldised nõuanded

Ära võta ravimeid (eriti aspiriin ja kodeiin), mida arst on soovitanud vältida. Paratsetamool ja uued Cox II inhibiitorid on üldjuhul ohutud.
Väldi happerohkeid puuvilju, köögivilju.
Väldi histidiinirikkaid toiduained – tomatit, hallitusjuuste, loomaliha, seamaksa, lõhet, tuunikala, konserveeritud liha -ja kalatooteid, hapukapsaid.
Väldi toiduaineid, mis võivad organismis histamiini vabastada – aedmaasikad, kakao, munavalge.
Väldi säilitus- ja värvainetega toiduaineid , kondiitritooteid (eriti E102, benzoaadid E210-220)
Väldi alkohoolseid jooke
Väldi higistamist ja tihedaid riideid.
Jahuta turselisi sügelevaid kuplasid külma mähisega, jääga või jahutavate loksutistega.(NB! mitte külmaurtikaaria puhul).
Vältige võimalusel füüsikalist urtikaariat esilekutsuvaid faktoreid, nagu külm, kuum, rõhk, vibratsioon, higistamine, füüsiline koormus, mehhaaniline trauma jt. Abi võite saada antihistamiinikumi võtmisest 1 tund enne potentsiaalset löövet esilekutsuvat tegevust (näit. dušš, ujumine, sportimine jt.).

Autor:
Marge Tampere, dermato-veneroloog
SA Viljandi Haigla