Avalehele
 

Nahavähk

Nahavähi all mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajad. Neist sagedasemad on basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk- kartsinoom. Aktiinilised keratoosid on tavalisemad kasvajaeelsed seisundid.

Basaalrakk-kartsinoom
Lamerakk – kartsinoom
Aktiinilised keratoosid
Nõuanded nahavähi vältimiseks

Basaalrakk-kartsinoom (BK)

Basaalrakk-kartsinoom (BK) on kõige sagedamini esinev pahaloomuline nahahaigus. USA-s moodustab see 80% kõikidest nahakasvajatest . BK kulg on üldiselt healoomuline, 5 aasta elulemus on 95%. Siirdeid teistesse organitesse (lümfisõlmed, kopsud, luud, maks) annab väga harva – 0,1%
Haigestutakse sagedamini vanemas eas: 40-79 e.a.

Riskifaktorid:

1. Naha fototüüp – BK esineb sagedamini õrna ja heleda nahaga, halvastipäevituvatel inimestel (I-II nahatüüp) 99%-l juhtudest tekib BK valge rassi esindajatel. Eriti ohustatud on albiinod.
2. Sage viibimine UVK käes töö või hobide tõttu (nt. kalamehed, farmerid, teetöölised, sagedased solaariumi kasutajad)
3. Keskkonna faktorid – kokkupuude arseeni, tõrva, kivisöe, paraffini ja teatud õlidega, röntgen kiirtega.

BK erinevad vormid:

85 % juhtudest paikneb BK pea või kaelapiirkonnas. Kõige tüüpilisem paiknemiskoht on nina. Tavaliselt esineb üks haiguskolle, kuid võib esineda ka mitmeid koldeid.

1. Sõlmeline e. nodulaarne vorm (50-54% BK juhtudest)
Nahale tekib pärlitaoline roosakas sõlm, ümara või ovaalse kujuga. Pinnal võib näha punetavaid pindmisi veresoonte laiendeid, vahel on sõlme keskosa sisse vajunud. Kasvaja suureneb aeglaselt. Aegajalt võib pind ketendada, tekkida koorikuid ja veritsemist.

BCC

Vaata fotosid

2. Pindleviv e. superfitsiaalne vorm (4- 8%)
See vorm võib meenutada psoriaasi või ekseemi kollet, kuid ei parane ravimitega. Paiknevad sagedamini kehatüvel ja koldeid võib olla mitu. Iseloomulik on nahapinnast pisut kõrgem, tihedate vöötaoliste servadega ebakorrapärase kujuga naast. Kasvaja pind võib olla õhuke (atroofiline), veresoonte joonis on tugevnenud, esineda võib ketendust.

Vaata fotosid

3. Tsüstiline vorm (1-7%)
Sarnaneb sõlmelise vormiga, kuid sõlmed on suuremad ja enam läbipaistvad. Sageli on tsüsti keskosa pigmenteerunud.

4. Pigmenteerunud vorm (6%)
Tekib tõmmu nahaga , hästi päevituvatel inimestel. Kasvaja on pigmenteerunud ja seda on raske eristada maliignsest melanoomist.

Vaata fotosid

5. Sklerodermiataoline BK (2%)
See on kasvaja infiltratiivne vorm. Rohkelt esineb fibrooskudet, mistõttu on kasvaja tihe ja ümbritsevast nahast halvasti piirdunud. Pind on sile ja tüüpilisi läikivaid sõlmekesi võib leida kolde servades või ei ole neid üldse. Kolle võib ümbritsevast nahast olla pisut kõrgem või madalam, valkjas. Tavaliselt ei haavandu.

Vaata fotosid

6. Atüüpiline basokvamoosne vorm (1%)
Histoloogiliselt on mõlemale kasvajale – nii lamerakk kui basaalrakk- kartsinoomile iseloomulikud tunnused. See vorm annab siirdeid teistesse organitesse sagedamini.

BK ravi

BK ravi sõltub kasvaja tüübist, suurusest, asukohast ja hulgast.

1. Küretaaz
Sellel meetodil saab eemaldada väikseid, selgepiirilisi sõlmelisi või pindlevivaid kasvajaid. Protseduuri käigus eemaldataks naha pindmine kiht koos kasvajarakkudega. Paranemine võtab aega mõned nädalad ja haav õmblemist ei vaja.

2. Kirurgiline eemaldamine
Kasvaja lõigatakse kirurgiliselt välja ja haav õmmeldakse. Kirurgilist eemaldamist vajavad sõlmelised, sklerodermiataolised ja infiltreerunud kasvajad.

3. Krüoteraapia e. külmutusravi
Külmutamiseks kasutatakse vedelat lämmastikku, kahekordse külmutustsükliga. Sellel meetodil saab ravida väikseid pindlevivaid kasvajaid. Külmutamise järgselt tekib nahale vill, hiljem koorik, paranemine võtab aega mõned nädalad. Nahale jääb valkjas arm.

4. Fotodünaamiline ravi
Kasvajat ravitakse esmalt naha valgustundlikkust suurendava ravimiga (nt. Metvix) ja mõned tunnid hiljem ravitakse valgusega. Kosmeetiline tulemus on väga hea ja 85 % pindlevivatest kasvajatest paranevad.

5. Imiquimod kreem
Ravimit määritakse kasvajale 3-5 x nädalas, 6-16 nädalat. Ravimile tekib põletikuline reaktsioon, tugevaim u. 3 nädalal. Ravimeetod sobib pindlevivatele kasvajatele, 85% kasvajatest kaovad. Nahale võib jääda minimaalseid arme.

6. Radioteraapia
Röntgenkiiri kasutati BK raviks varasematel aegadel. Ka praegu kasutatakse kiiritamist näopiirkonna kasvajatega vanematel inimestel. Parim tulemus saavutatakse korduval ravil, nt. 1x nädalas mitu nädalat.

Prognoos

BK võib retsidiveeruda e. uuesti tekkida. Sellisel juhul tuleb kasvajat uuesti ravida. Kellel on BK olnud, neil on suurenenud risk kasvaja tekkimiseks ka edaspidi. Need patsiendid peaksid ennast ise jälgima ja kasvaja kahtlusel varakult arstile pöörduma. Mida varem kasvaja avastatakse, seda paremad on ravitulemused. Väga oluline on naha kaitsmine päikesekiirguse eest igal aastaajal.

Lamerakk – kartsinoom (LK)

Lamerakk – kartsinoom (LK) on epiteliaalsete keratinotsüütide (rakud, mis toodavad valku, keratiini) pahaloomuline kasvaja nahal ja limaskestadel. LK moodustab u. 20 % kõikidest pahaloomulistest nahakasvajatest. Üldiselt kasvaja esinemissagedus suureneb.

Riskifaktorid:

1. Naha fotokahjustus pikaajalisest päikese käes viibimisest.
LK paikneb tavaliselt päikesele avatud kehaosadel (peapiirkond, käed). Kõige kartsinogeensem osa päikesevalgusest on UVB-kiirgus. Kasvajaeelseks seisundiks võivad olla aktiinilised keratoosid.

2. Nahapigmendi vähesus.
Mida väiksem on nahapigmendi sisaldus (heledam nahk), seda suurem on risk haigestuda.

3. Organismi immunoloogilise seisundi langus.
Haigestumise risk suureneb siirdatud organitega ja organismi immuunsust allasuruvaid ravimeid (tsüklosporiin, azatioprin) saavatel inimestel.

4. Inimese papilloomiviirus (HPV)
HPV-l võib olla soodustav osa suguelundite ja emakakaela LK tekkimises. Tavaliselt leitakse HPV-16, harvem 18, 31, 33, 35

5. Keskonna tegurid
Kokkupuude kartsinogeensete ainetega (arseen, vaik, tõrv, töötlemata parafiinõli, diisliõli)

6. Teatud pärilikud defektid
Xeroderma pigmentosumi (pärilik haigus) põdejatel võib LK ja BK tekkida juba lapseeas.

7. Suitsetamine
Huultel ja suu limaskestal tekkiva LK oluline soodustav tegur.

8. Krooniline nahapõletik
LK võib tekkida haavandite, uuriste ja armide piirkonda. Põhjuseks arvatakse naha kaitsefunktsioonide kahjustumist ja kroonilise ärrituse tõttu tekkivat rakkude kiirenenud paljunemist.

Milline on lamerakk – kartsinoom?

LK kujutab endast ümarat, ovaalset või ka polügonaalset tihedat sõlme või naastu. Pinda katab tihe paks kett, mida on raske eemaldada. Kolle kasvab aeglaselt, kuid kasvaja arenedes võib haavanduda ja kattuda koorikutega. Kaasuda võib lümfisõlmede suurenemine.
Sõltuvalt kasvaja sügavusest eristatakse in situ LK ja invasiivset LK. In situ LK tuntakse ka Boweni tõve nime all. Sellisel juhul on kasvaja rakud ainult naha pindmises kihis e. epidermises. In situ LK võib püsida nii aastaid või areneda invasiivseks nahavähiks st. kasvaja rakud tungivad läbi basaalmembraani ka sügavamale nahakihtidesse.

Vaata fotosid

Prognoos

90% juhtudest haiged tervenevad ja suremus on madal. LK võib anda siirdeid lümfisõlmedesse ja siseorganitesse. Sellisel juhul on prognoos halvem. Siirdeid annab sagedamini krooniliste nahakahjustuste (põletusarmid, haavandid) foonil tekkiv LK.

Lamerakk – kartsinoomi ravi

Ravi sõltub LK suurusest, tüübist, asukohast, arvust.

1. Kirurgiline eemaldamine
Kõige eelistatum meetod invasiivse LK puhul.

2. Krüoteraapia
Vedelat lämmastikku võib kasutada väikeste, madalate in situ (kasvajarakud ainult epidermises) LK ja kiirguskeratooside puhul.

3. Küretaaz (vt. BK ravi)

4. Radioteraapia (vt. BK ravi)

5. 5- Fluorouratsiilkreem
Tegemist on tsütotoksilise (rakke kahjustava) kreemiga, mida määritakse mitu nädalat kasvajale. Kasvaja pind võib haavanduda. In situ LK puhul on tulemused paremad. Kasvaja uuesti tekkimisel on vajalik ravi korrata või kasutada mõnda teist ravimeetodit.

6. Imiquimod (Aldara)
Immunomoduleeriv (organismi immuunsust muutev) kreem, mida kasutatakse 5x nädalas 6-16 nädalat. In situ LK puhul on tulemused head, kuid ravim pole veel selleks otstarbeks registreeritud.

7. Fotodünaamiline ravi (vt.BK ravi)
Ka eduka ravi järgselt võib samal inimesel tekkida edaspidi uusi kasvajaid. Varajane kasvaja avastamine tähendab lihtsamat ravi ja väiksemaid arme.

Aktiinilised keratoosid (AK) ehk kiirguskeratoosid

Kiirguskeratoosid on päikesest kahjustatud nahal tekivad karedad, ketendavad laigud. Meditsiiniliselt ja täpsemalt on AK naha ülemises kihis (epidermises) paiknevad ebatüüpiliste naharakkude kogumikud.
AK on kõige sagedamini esinevate nahakasvajate - lamerakk-kartsinoomi ja basaalrakk-kartsinoomi - kasvajaeelsed seisundid.

AK

Vaata fotosid
Vaata fotosid

Tekkepõhjused

Peamiseks tekkepõhjuseks on päikesekiirgus. AK-st on eriti ohustatud heledanahalised inimesed, kes on pikka aega töötanud välitingimustes nahka ultraviolettkiirguse eest kaitsmata.

Millised on aktiinilised keratoosid?

Tüüpiline AK on selgelt piirdunud, ebaühtlaselt ketendav, kuiv kare laik-naast. Kollete värvus on kollakaspruun, pruun või punakas. Võib esineda ka täiesti nahavärvi koldeid, mida on raske märgata, kuid katsudes tunda karedate laikudena. Kollete läbimõõt võib varieeruda mõnest mm kuni 1 cm, neid võib olla üksikuid või väga palju, isegi sadu. AK võib muutuda nahasarveks.

AK tekivad eelkõige neis nahapiirkondades, mis on kõige rohkem päikesele avatud – nägu: otsmik, nina, põsed, ülahuuled, oimukohad, kõrvalestad, lagipea (kiilaspäisetel), käsivarred, labakäed, jalasääred.
Üksikute kollete raviks kasutatakse krüoteraapiat ja 5-fluorouratsiili. Kas aktiinilised keratoosid on ohtlikud?

Aktiiniliste keratooside ravi

AK tuleb ravida võimaliku nahakasvaja ohu tõttu.
Keratoosid on ka kosmeetiliselt ebameeldivad ja inimesed soovivad neist sageli vabaneda. Ravi käigus tuleb eemaldada kahjustunud rakkude kiht. Uus nahk moodusub sügavamal asetsevatest päikesest kahjustamata rakkudest.

1. Krüoteraapia
Külmutamine vedela lämmastikuga eemaldab pindmise kahjustunud rakkude kihi. Lühiajaline õhukeste keratooside külmutamine armi ei jäta. Tihedate keratooside ja algstaadiumis kasvaja puhul on vajalik sügavam 2-kordne külmutamistsükkel. Paranedes võivad jääda heledad laigud või väike arm.

2. Küretaaž
Lusika -või aasataolise instrumendiga "kraabitakse" kahjustunud rakud välja. Meetodit võib kasutada tihedamate AK ja ka varajase lamerakk-kartsinoomi puhul.

3. Kirurgiline eemaldamine
Võimalik kasutada üksikute AK puhul. Meetodi eelis on see, et AK saab täielikult eemaldatud. Samuti saab kudet uurida histoloogiliselt pahaloomulisele kasvajale. Eriti oluline on kirurgiline eemaldamine kasvaja kahtluse puhul. Protseduuri järgselt jääb nahale arm.

4. 5- Fluorouratsiil
Efektiivne meetod, kui AK on väga palju.
Kreemi kasutatakse kahjustunud nahale 1-2 x päevas, 2-4 nädalat. Ravitud kohad muutuvad alguses punetavaks ja põletikuliseks. Paranemine algab, kui kreemi kasutamine on lõpetatud. Kosmeetiline tulemus on hea.

5. Imiquimod (Aldara)
Immuunmoduleeriv ravim kreemina, mida kasutatakse AK-le 2-3 x nädalas, 4-16 nädalat. Ravi alguses tekib põletikuline reaktsioon (tugevaim 3-ndal ravinädalal), mis ravi jätkudes taandub. Tulemused on üldiselt head.

6. Fotodünaamiline ravi (vt. BK ravi)

7. Diklofenak geel
Diclofenak hüaluroongeelina on uuem ravimeetod, mida on efektiivselt AK ravis kasutatud. Ravim ei ole Eestis saadaval.

Prognoos

Üldiselt on üksikud AK-d ohutud. Murettekitav fakt on aga see, et AK-st võib arenema hakata naha lamerakk-kartsinoom. 0,2-1% AK-st võib muutuda LK-ks. Inimesel, kellel on rohkem, kui 10 AK-d, on risk LK tekkeks 10-15%. Kui AK muutub tihedamaks või haavandub, tuleb kindlasti kontrollida kasvaja suhtes.

Nõuanded nahakasvajate ja vähieelsete seisundite, s.t. AK ennetamiseks ning haigestunute ravijärgseks hoolduseks:

1. Kasuta regulaarselt laia spektriga päikseblokaatoreid ja kaitse nahka riietuse ning mütsiga.
2. Jälgi regulaarselt oma nahka ja sellel tekkivaid moodustisi.
3. Pöördu nahaarsti poole, kui märkad püsivaid või kasvavaid laike või sõlmi.

Marge Tampere
dermatoloog