Avalehele
 

Hemangioomid

Hemangioomid on healoomulised naha veresoonte seinast lähtuvad moodustised. Neid võib nimetada ka angioomideks.

Hemangioome võib esineda 10 % vastsündinutest. Kõige sagedamini (80%) paiknevad nad pea ja kaela piirkonnas. Kuni 18. elukuuni võivad hemangioomid kasvada, kuid siis algab iseeneslik taandareng, mis tavaliselt kestab 3-10 aastat. Enamus lapseea hemangioome ei vaja ravi.
Hemangioomid võivad tekida ka täiskasvanueas.

Kõige sagedamini esinevad hemangioomide tüübid on kapillaarne ja kavernoosne hemangioom. Kapillaarse hemangioomi puhul on haaratud naha pindmised veresooned, kavernoosse hemangioomi korral aga veresooned naha sügavamas kihis ja nahaaluskoes. Mõnikord võib ette tulla ka nn. segatüüpi angioome.

Vaata fotosid

Kapillaarne hemangioom

Seda nimetatakse vahel ka maasikahemangioomiks (stawberry mark. Sagedamini esineb kapillaarset hemangioomi enneaegsetel beebidel, mitmikutel või imikutel, kelle ema kasutas raseduse ajal rasedust säilitavaid ravimeid. Madalakaalulistel imikutel on 26% kõrgem oht hemangioomi tekkeks.

Hemangioom

Hemangioom tekib juba esimestel elupäevadel või -nädalatel, suurenedes tavaliselt 6-9. elukuuni. Üldjuhul esineb üks, kuid harvem ka mitmeid koldeid. Hemangioomi suurus võib olla väga varieeruv – mõnest mm kuni mitme cm läbimõõduni. Harva võivad nad haavanduda ja veritseda.

Hemangioomid imikul

Enamus hemangioome ei vaja ravi ja kaovad ilma ravita iseenesest. 50 % hemangioomidest taandarenevad 5. eluaastaks, 70 % 7. eluaastaks. Siiski, kosmeetilistel eesmärkidel soovitatakse alustada ravi nii vara kui võimalik.

Kui hemangioom on suur ja paikneb nina või suu piirkonnas ning võib kasvades põhjustada hingamis - , toitmis- või nägemishäireid, on vajalik hemangioomi ravida (vt. ravi).

Täiskasvanute hemangioomid

Täiskasvanute hemangioomid võivad tekida igale poole kehale, sagedamini kehatüvele. Nende arv hakkab suurenema 40. eluaastatel. Tekkepõhjus on teadmata.

1. Campbell de Morgan hemangioomid ehk nn. cherry(kirss) hemangioomid näevad välja nagu kirsid - tumepunased sõlmekesed , läbimõõduga 2-5 mm. Ravi ei vaja, kuid kosmeetilistel põhjustel võib edukalt eemaldada diatermokoagulaatori, CO2 laseri, valguslaseri või IPL abil.

cherry angioom

Vaata fotosid

2. Ämblikhemangioomi esineb sageli ka lastel. Seda iseloomustab keskmiselt asetsev veidi kõrgem punane kühmuke, mille juurest hargnevad väikesed kapillaarsed veresooned, meenutades ämblikku. Koldele vajutamisel punetus ajutiselt kaob, kuid surve lõpetamisel taastub jälle.
Paljudel naistel tekivad ämblikhemangioomid raseduse või rasedusvastaste pillide võtmise ajal ning sageli lahenevad spontaanselt 6-9 kuud peale sünnitust või pillide võtmise lõpetamist. Hulgaliselt angioome on täheldatud raske maksahaigusega patsientidel.

Kosmeetilisel eesmärgil saab ämblikhemangioomi edukalt eemaldada diatermokoagulaatori, valguslaseri või IPL abil.

Spider angioma

2. "Venoosne järv” paikneb tavaliselt näol, eriti suu ümbruses, huultel. Värvuselt sinakad, ohutud, ravi ei vaja. Kosmeetiliselt annab parima tulemuse eemaldamine valguslaseriga.

Venous lake

Vaata fotosid

Hemangioomide ravi

Väga oluline on suurenevate ja suuremõõtmeliste, pea-, kaelapiirkonnas asuvate hemangioomide jälgimine perearsti või nahaarst poolt, vajadusel ka pildistamine hemangioomi arengu jälgimiseks.

1. Süsteemsed steroidhormoonid
Määratakse tavaliselt 4-6 nädalaks langevas annuses. Noorematel väikelastel võivad olla vajalikud korduvad ja/või pikemad ravikuurid. Raviperioodil võib suureneda lapse isu ja muutuda unerežiim. Vaktsineerida võib alles 1 kuu möödudes.

2. Hemangioomisisesed kortikosteroidsüstid
Koldesse süstitakse kortikosteroidhormooni lahust (3-5 mg/kg). Raviga kaasub oht naha ja pehmete kudede atroofia (nn. lohu) tekkeks süstekohas

3. Paiksed kortikosteroidid
Ravitulemust võib saada väikeste, pindmiste hemangioomide puhul tugevaid steroidkreeme kasutades.

4. Interferoon alfa
Interferoonil on veresoonte arengut pidurdav toime. Ravi kestab mitmeid kuid ja on näidlustatud eluohtlike suurte hemangioomide puhul, kui ravi süsteemsete kortikosteroididega pole tulemust andnud.

5. Krüoteraapia (külmutamine)
Meetod võib anda häid tulemusi korduvate protseduuridega, kuid võib jätta armi.

6. Diatermokoagulatsioon
Diatermokoagulaatoriga saab edukalt eemaldada väikseid täiskasvanueas tekivaid nn. kirsshemangioome ja tähtjaid ehk nn. ämblikhemangioome.

7. Kirurgiline eemaldamine
Kasutatakse harvadel juhtudel, kui hemangioom on tugevalt nahapinnalt väljavõlvunud või kui ta asub elutähtsate organite läheduses.

8. Laserravi
Kuigi hemangioomid võivad iseeneslikult taandareneda 5-7. eluaastaks, saab neid ravida valguslaseriga, eelistatult pulseeriva värvilaseriga (PDL). Ravi on soovitatav alustada, kui hemangioom on alles väike ja madal. Suure hemangioomi puhul ei suuda laser tungida piisavale sügavusele. Vajalikud on korduvad protseduurid 3-nädalase intervalliga. Kui hemangioom on haavandunud, soodustab PDL ka paranemist. Hemangioomide raviks kasutatakse ka teisi lasereid, nagu näiteks Nd:YAG, vaskaurlaser jt.

9. Impulssvalgusravi (IPL)
IPL (Plasmalite jt.) ravis kasutatakse spetsiaalselt filtreeritud väga tugevat valgust, mis juhitakse sähvatustena läbi jaheda safiirkristalli nahka. Veresoonte eemaldamine toimub hemoglobiini poolt valguse lainepikkuste 535 kuni 600 selektiivse neeldumise tagajärjel. Ravi ajal tõuseb temperatuur 60° kuni 65° C, mis soodustab soonte kärbumist.
IPL toime ohutus peitub ühtlases ja kestvas valgusimpulsis, mis ei kahjusta naha pindmisi kihte.

Ravida saab nii hemangioome kui veresoonelisi sünnimärke, pindmisi veresoonte laiendeid e. teleangiektaasiaid ja „ämblik“ sünnimärke(spider nevus). Parimate tulemuste saavutamiseks on vajalikud korduvad protseduurid.

Autor:
Marge Tampere, dermato-veneroloog
SA Viljandi Haigla

Teenused
Medemis Clinic
 
 
 
Viimsi Fertilitas erakliinik, dermatoloog Elo Kuum`i kabinet