Avalehele
 

Peatäid. Kas võitmatu probleem?

Kes on peatäi?

Inimese peatäi (Pediculus humanus capitis) on verdimev parasiit, kes elab vaid inimese peas, juustega kaetud alal. Peatäi emasloom on umbes 3 mm pikk helepruun parasiit, kes kinnitab tingud ehk täimunad oma kehanõrega ükshaaval peanaha lähedale juuksekarva külge. Tingud on ovaalsed, kollakasvalged või pruunid ning umbes 1 mm pikad.Ting areneb täiskasvanud peatäiks läbides kolm moondeperioodi. Munad kooruvad umbes 8-9 päevaga, tõenäolisemalt arenevad täiskasvanuks peanaha lähedal olevad täimunad. Selle järgi, kui kaugel paiknevad peanahast juuksekarval tingud, võib oletada nakatumise aega. Munast koorub noor täi ehk nümf. Nümf näeb välja nagu täiskasvanud täi, kuid on väiksem. Nümf areneb täiskasvanuks 9-12 päevaga. Noored täid peavad ellujäämiseks saama 24 tunni jooksul imeda verd, muidu nad hukkuvad.
Täi eluiga on 40 päeva, selle aja jooksul võib täi anda kuni 300 järglast.

Millal täitõbe kahtlustada ja kuidas täid levivad?

Esmaseks kaebuseks võib olla kukla- ja kõrvataguste nahapiirkonna sügelemine. Lükates juuksed lahku ja vaadates juukseid peanaha lähedal, on näha juuste küljes valkjaid tinge, tavaliselt just kõrvade taga ja kaelal. Peatäidest võib olla tingitud ka lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga.
Tavaliselt kanduvad peatäid ühelt inimeselt teisele füüsilise pea- või juuksekontakti kaudu, aga ka mütside, sallide, patsikummide, kammide ja harjadega. Arvamused, et täid tekivad mustusest, hüppavad või lendavad õhus ringi, on ekslikud, sest haigus levib otsese kontakti teel. Samuti ei levita täisid koduloomad – koerad, kassid.

Peatäisid maailmas üha rohkem

Viimastel aastatel on täheldatud kogu maailmas peatäide nakkuse esinemissageduse suurenemist, ulatudes juba sadade miljoniteni. Peatäide esinemissageduse suurenemise üheks põhjuseks peetakse globaalset kliima soojenemist. Soojapoolsed ja lumevaesed talved ning rohked vihmased ilmad sunnivad lapsi rohkem aega toas veetma, väljas mängitakse üha vähem ja seega on täide levikuks loodud soodsad tingimused.

Täid ei allu enam ravile

Teiseks oluliseks põhjuseks, miks peatäidega nakatumiste arv suureneb on asjaolu, et täid kohanevad ravimitega ja ei hukku enam.
Siiani on peatäide raviks kasutatatud peamiselt neurotoksilise toimega ravimeid, mis halvavad täi närvisüsteemi ja põhjustavad täi hukkumise. Ent ajapikku on täid muutunud tugevamaks ja kavalamaks – ravimid, millest oli mõnekümne aasta eest abi, ei ole tänapäeval enam piisavalt efektiivsed.

Uus suund täitõve ravis – dimetikoon

Täide kasvav immuunsus ravile ja neurotoksiliste ravimite võimalik ohtlikkus inimesele on pannud uurijaid otsima uusi lahendusi võitlemaks peatäidega.

Tänaseks on Euroopas turule toodud põhimõttelt uus täivastane vahend – dimetikoon. Dimetikoon on silikoonõli, millel on pindaktiivsed omadused. Juustesse pihustatud dimetikoon tungib tänu oma füüsikalistele omadustele täi hingamissüsteemi, tõrjub sealt välja õhu ja lämmatab täi. Ühtlasi blokeerib dimetikoon ka tingude ehk täimunade hingeavad, takistades seeläbi muna koorumist ja arenemist peatäiks. Kuna dimetikooni toime on füüsikaline, ei ole ka ohtu, et täid sellega kohaneksid ja ei alluks ravile.

Dimetikooni sisaldav peatäidevastane preparaat on müügil ka Eesti apteekides ja kannab nime NYDA .
NYDA on saadaval spreipudelis, mistõttu on lahust kerge ja mugav juustesse kanda.