Avalehele
 

Meestüüpi juustekadu

Meestüüpi juustekadu (Androgeenne alopeetsia) võib olla stressitekitav kogemus mõlemale soole, kuid tõenäoliselt rohkem naistele kui meestele.

Haigust iseloomustab järk-järguline juuste hõrenemine ja/või kadu valdavalt pealae piirkonnas. See on äärmiselt tavaline probleem, mis tekib kuni 50% meestel ja veidi väiksemal hulgal üle 40a. naistel. Androgeenset alopeetsiat esineb vähem mustanahalistel.

Haiguse põhjused

Haiguse põhjuseks on geneetiliselt päritud suurenenud tundlikkus ühe meessuguhormooni vormi – dihüdrotestosterooni (DHT) – suhtes. DHT-d leidub erinevates keha kudedes, sealhulgas peanahas. Arvatakse, et DHT põhjustab juuste kasvufaasi lühenemist, mille tulemuseks on järk-järguline karvade õhenemine. DHT tootmist reguleerib omakorda valguline ühend 5-alfa reduktaas, muutes vaba testosterooni DHT-ks. 5-alfa reduktaasi toimet saab pärssida spetsiaalse ravimiga (finasteriid tbl; vt.allpool), mida kasutatakse vaid meestel.

Haiguspilt

Haigus progresseerub järk-järguliselt. Alguses hakkavad karvad muutuma õhemaks ja kaotavad pigmenti, hiljem võib märgata suurenevat juuste väljalangemist (rohkem karvu on korraga puhkefaasis) ja juusteta laikude teket.

Meestel saab haigus tavaliselt alguse puberteedieas. Iseloomulik on juuste hõrenemine ja/või kadu pealael, kuid juba varajases haiguse staadiumis võib täheldada ka järk-järgulist juustejoone taandumist otsmiku piirkonnas. Tavaliselt haarab probleem ka oimupiirkonnad.

meestüüpi juuste kadu mehel

Naised põevad haigust kergemal kujul. Haigustunnused hakkavad tekima või oluliselt halvenema menopausis, kuid sageli ka juba 2. ja 4.eludekaadi vahel. Enamus naistel esineb ühtlane, hajus juuste hõrenemine pealae piirkonnas. Erinevalt meestest ei ole neil tavaliselt haaratud pealae külgmised ja eesmised osad. Iseloomulikum on pigem järk-järguline karvade õhenemine kui juusteta laikude teke. Siiski, raskematel juhtudel võib ette tulla ka diffuusset juustekadu üle kogu pea.

meestüüpi juustekadu naisel

Suuremal osal naistel ei ole veres androgeenide tase tõusnud ega kaasu ka meestüüpi kehatunnuseid.

Millest tuleb androgeenset alopeetsiat eristada

Meestüüpi juuste kadu tuleb eristada järgnevatest seisunditest:

Meessuguhormoonide liig organismis (hüperandrogenism) – omab tähtsust naistel. Oluline testosterooni tõus on sageli tingitud polütsüstilisest munasarjade sündroomist.
Kilpnäärme üliaktiivsus (hüpertüreoos)
Juuste kadu ravimitest (sagedamini põletiku –ja trombivastased ravimid, antidepressandid, tsütotoksilised ravimid, südame-veresoonkonna ravimid, endokrinoloogilised preparaadid, vitamiin A). Ravimite ärajätmisel juuste kasv taastub.
Krooniline juuste puhkefaas (telogen effluvium). Selle ajutise seisundi korral on palju karvu üheaegselt puhkefaasis, mistõttu väljalangevate juuste arv tundub suur. Iseloomulik on suhteliselt äge algus ja seos eelneva raske haiguse, emotsionaalse stressi, aneemia (kehvveresus), kilpnäärme alatalitluse, kiirdieedi, alatoitumise või rauapuudusega (sagedamini tingitud kroonilisest genitaalveritsusest). Viimasel juhul peaks aitama mitmete kuude jooksul rauatablettide sissevõtmine. Probleem võib tekida ka olemasoleva androgeense alopeetsia foonil.

Uuringud

Haiguse diagnoosimiseks tuleb harva teha lisauuringuid, nagu nahatüki võtmine. Tavaliselt piisab nähtavate tunnuste äratundmisest.

Oluline on teha uuringud võimalike muude juuksekao põhjuste suhtes.

Meessuguhormoone rutiinselt ei kontrollita. See on näidustatud naistel vaid juhtudel, kui kaasuvad järgnevad tunnused:

kiirelt, mõnede kuude jooksul tekiv juustekadu, mis haarab ka pealae eesmised ja külgmised osad
menstruatsioonihäired
viljatus
liigkarvasus (hirsutism)
tsüstiline akne
piimaeritus rinnast
meestüüpi tunnused kehal (karvakasv, kliitori suurenemine

Ravi

Kaasaegsed ravivõimalused on järgmised:

finasteriid tabletid (Propecia) – tugevaima toimega ravim, mida kasutatakse vaid meestel.
minoksidiil lahus (Regaine) – tõestatud toimega käsimüügiravim
hormonaalne ravi andiandrogeenidega – sobib ainult naistele. Tavaliselt kasutatakse meessuguhormoonide liia korral. Tulemused on varieeruvad. Ravist võib olla mõningast abi juuste hõrenemise vähendamisel.
juuste siirdamine (juuksed võetakse doonorkohalt peanahal ja siirdatakse hõrenenud piirkonda) on edukas protseduur, kuid tavaliselt on vaja seda teha 3-4 korda 2 a.perioodi jooksul, et saavutada adekvaatne juustetihedus. Mini –ja mikrosiirete kasutuselevõtt on toonud olulise läbimurde loomulikuma väljanägemise saavutamisel.
teised kirurgilised protseduurid (peanaha kokkutõmbamine, lapitehnika)
juuste asendamine

Muudest vahenditest sobivad ravi toetama vaskpeptiide sisaldavad juuksehooldustooted, mis loomulikult aitavad pärssida DHT moodustumist nahas, samuti aga biotiini ja teisi multivitamiine sisaldavad preparaadid.

Väga oluline on vältida juuste füüsikalist traumeerimist. Vähendada tuleks lokitangide ja fööni kasutamist, keemilisi vahendeid (keemilised lokid, värvid).

Vaata lisaks:

Juuste kadu
Laiguline juustekadu
Telogen effluvium